Viru Seeme OÜ maisi põllupäev toimus 20. septembril.

Maisihuvilisi tuli kokku 50 ringis. Saabujaid ootas hommikukohv ja soe pirukas kohalikult pagarilt. Peale avasõna Ott Läänemetsalt tutvustas sordivõrdluskatse agrotehnikat Viru Seemne OÜ agronoom Vardo Lund.

Maisipõllul tehtud tööd:

Sügisel maa väetati tahesõnnikuga, kulunormiga 10 t/ha, seejärel künti. Kevadel esimeseks tööks oli kivikorjamine, mille järgi rulliti ning korjati uuesti kivid. Kevadel enne külvi anti 45 m3/ha veiseläga, millega said taimed 81 kg/ha lämmastikku. Külviga koos anti MAP Ammofoss N12-P52 40 kg/ha, seega lisaks 4,8 kg lämmastikku. Maisi külv toimus 21. mail, arvestusega 75 000 seemet/ha. Kasvuaegne umbrohutõrje tehti Maister Power OD-ga, kulunormiga 1,5 l/ha ning umbes kolm nädalat hiljem tehti vaheltharimine ning anti lisalämmastikku YaraBela Axan-ga 160 kg/ha. Kokku sai mais kasvuperioodil 129 kg/ha lämmastikku.

Sordivõrdluskatsesse on külvatud järgmised sordid:

‘KWS Calvini’, ‘KWS Augustus’, ‘KWS Cito’, ‘KWS Marcopolo’, ‘KWS Garantio’, ‘KWS Anastasio’
Põllujalustuse käigus vaatasime, võrdlesime ja tutvusime erinevate maisisortidega. KWS sortidest rääkis Ott oma eelistustest, kuid põhilised sordiomadused tõi välja Jaanika Liir, kes alates septembrist toimetab Viru Seeme OÜ-s seemnete müügi ja nõustamisega. Esimesed kolm sorti ‘KWS Calvini’, ‘KWS Augustus’, ‘KWS Cito’ on ka varem katses olnud ning ‘KWS Calvini’ on Viru Seemnes enamkasvatatav sort. Selle sort on juba ennast tõestanud, kui hea saagikuse ning kõrge tärklisesisaldusega, lisaks on ta ka eelmise aasta tõlvikute võistluse võidusort, mis kasvatati Soone Farmis 2022. aastal. Viimased kolm sorti: ‘KWS Marcopolo’, ‘KWS Garantio’ ja ‘KWS Anastasio’ on täiest uued sordid. Esialgselt tundusid need sordid pikema kasvuajaga ning tänaseks tooremad.
Täna ei saa veel mingeid kindlaid järeldusi sortide kohta teha, eelkõige just uute sortide, kuid peale koristust, kui proovid võetud ja analüüsid ning võrdlused tehtud, saame nendest lähemalt rääkida. Kindlasti on plaanis on teha talvehooajal maisiteemaline seminar.
Kristiina Märs, kes on Eestis tuntud loomakasvatuse konsultant ning oma ala professionaal, rääkis kõike maisisilost, alates koristamise kõrgusest, suhkrute moodustumisest, heksli pikkusest, tallamisest jne lõpetades söömusega.
Sel aastal oli jällegi midagi uut ja põnevat Kristiina poolt. Nimelt, maisi külvitiheduse katse. Külvatud oli üks vairant 75000 ja teine variant 95 000 seemnega hektarile. Katses mõõdeti tõlvikute keskmine kaal ja terade keskmine kaal tõlvikus. Kristiina arvestas kokku terade keskmise saagi ha kohta ning ka 100 ha kohta. Tulemused olid üllatavad, väiksema külvitihedusega ehk 75 000 seemet/ha saadi ha kohta 12,28 tonni teramaisi. Suurem külvitihedus andis vaid 9,88 t/ha. Kokkuvõttes arvestatult 100 ha kohta kaotame 240 tonni teramaisi, kui külvame liiga tihedalt. Rahaliselt teeb see 60 000 euri/100 ha kohta, arvestatult 250 euriga tonn teramaisi.
Teine katse oli soeotud tõlviku suurusega. Esimene variant pikk ja peenikne tõlvik ja teine variant paks ja lühike tõlvik. Katses selgitati välja missuguse tõlvikuga maisi sorti eelistada. Esimese variandi tõlviku kaal oli 242 g, teise variandi 265 g. Terade kaal vastavalt 187 g ja 178 g. Arvestuslik terade kaal ha kohta tuli esimeses variandis 14,025 t, teises variandis 13,35 t. Kokkuvõttes arvestusega 100 ha kohta annab pikk ja peenike tõlvik 67 t tera rohkem kui paks ja lühike tõlvik. Rahaliselt teeb see 16 750 eurot.
Roosad täpid on pärmiseened, 2023.a.Lisaks arutlesime kuidas hinnata maisi valmidust siloks, kuna tänavu on probleem, et tõlvik on juba valmis, kuid taime lehed ning varred mahla täis. Kui taim on väga veisine võib silotegemise käigus head toiteanied mahladega väja joosta, sellega seoses on kaod suured ning head silo ikkagi ei saa.
Kristiinal oli kaasa võetud petritassid, milel oli kasvama pandud erinevad pärmiseened. Pärmid, olenemata nende liigist, on silos mittesoovitud mikroorganismid. Võitluses pärmidega tuleb mängu nii silokindlustuslisandite kompositsioonis olevate kui ka looduslike piimhappebakterite tõhusus selleks, et pärmide kasv alla suruda ja tagada õige fermentatsioon.
Rääkimata ei jäänud ka maisi kahjustajajad. Nägime nii maisi pahknõge kui fusarioosi. Samuti said sõna taimekaitsefirmade esindajad, kelle tootepotrfellis on mitmed maisitooted. Eelkõige on tähtis umbrohutõrje, et maisitaimed hästi kasvaksid. Umbrohutõrjest rääkisid Nordisk Alkali esindaja Ann Raukas, Syngenta esindaja Karmen Ahja, mida kommenteeris elavalt Kaupo Suik. Bayeri esindajatest olid kohal Tõnu Kastepõld ning Karel Kaldoja.
Päeva lõpetuseks jagas oma kogemusi maisikasvatusest ja silotegemisest Hendrik Klammer Voore Farm OÜ-st. Elav arutelu käis nii mullaharimise, väetamise, külviaja, külvisügavuse kui taimekaitse üle.
Väga tore ja sisukas päev oli!
Suur tänu kõikidele osalejatele, kohtumiseni seminaril!